Lávde-arkiiva – muitalus Deanu luossaoasti birra

Dán jagi lea vuosttaš riikkaidgaskasaš luondduluossajahki. Finnmárkoarkiivvat háliidit dan oktavuođas fuomášahttit erenoamážit luossaoasti Andreas Lavde arkiivva, mii vurkejuvvo Deanu museas. Arkiiva muitala mo sámi árbevirolašguolásteapmi čađahuvvui  Deanočázádagas, mii lea okta máilmmi stuorámus čázádat gos gávdnojit atlántalaš luondduluosat.  

Claus Pettersen, Deanu Musea (2019)

2019 lea vuosttaš riikkaidgaskasaš luondduluossajahki. Mii háliidat dan oktavuođas  fuomášahttit erenoamážit luondduluossabivdiid: Deanočázádaga árbevirolaš guolásteddjiid ja Deanu musea priváhta arkiivadoaimmaid. Okta sis gii barggai ja elii guollebivdduin Deanočázádagas ja lagaš vuonain lei luossaoasti Andreas Lavde.  Lavde-arkiiva lea okta dain priváhtaarkiivvain mat vurkejuvvojit museas, ja dasa gullet eanaš guitegirjjit ja rehketdoalut. Arkiiva muitala mo sámi árbevirolaš guolásteapmi ealáhussan čađahuvvui min čázádagain ja vuonain.

Biilafearga Deanujogas, Guhkesnjárgga buohta, Nils-Andreas Lavde feargafievrrideaddjin. Govven: amas.

Arkiivaeaiggát Nils-Andreas Lavde

Nils-Andreas Lavde (r.25.05.1920, j.06.08.2003) lei Berit Oline ja Anders Aslaksen Lavde bárdni. Son náitalii Katrine Lavde (nieidavuođagoargu: Tran), ja soai oaččuiga njeallje máná. Nils-Andreas Lavde huksii fanashuksenbáji Nuorttit Bonjákassii. Son osttii bráhkká gielddas, mas son huksii fanashuksenbáji. Lavde lei čeahppi hukset fatnasiid ja dovddus čáppa johkafatnasiid huksejeaddji. Arkiiva muitala ahte son 1965:s vuvddii golbma jahkefatnasa ja oaččui 1000 kr fatnasis.  Son lei sihke luossaoasti, divohatdoaimmaheaddji ja gávpealmmái.  Dan lassin son lei luossabivdi ja eanadoalli ja sus lei bivdovuoigatvuohta Deanujogas. Nuorttit Bonjákasas lei sus buođđu. Mihtideamit mat čađahuvvojedje 1985:s čájehit ahte sus lei 60 m guhkkosaš buođđu, masa gulle ruovdečuolddat, joddočuolddat ja joddoreŋkkot.

Nils-Andreas Lavde ovddastii Bargiidbellodaga ja barggai báikkálaš politihkkárin ollu jagiid, ja lei luohttámušolmmoš gieldda huksenlávdegottis. Go bázii ealáhahkii, de searvvai pensionistasearvái mas son lei sihke stivraáirras ja rehketdoalli. Son oaččui Deanu ja Unjárgga Lions gudnebálkkašumi 1995:s, danne go son guhkes áiggi ovddidii áššiid mat pensionisttaide ledje dehálaččat.

Muhton govat báberruđain ja rehketdoalus mat čájehit geat vuvde luosaid, man ollu luosaid ja luossahattiid. Govva: Deanu Musea, 2019.

Deanu Musea bargu Lavde-arkiivvain

Arkiiva dárkkistuvvui njukčamánus 2019. Dat lea ráddjojuvvon 19 syrakeahtes skáhpuid sisa, ja sisttisdoallá dieđuid 1950-logu rájes gitta 1970-logu rádjai.

Arkiivva sáhttá gávdnat Finnmárkkugiissás: http://finnmarksarkivene.no/?p=315

Arkiivvas gávnnaimet gova su eamidis Katrine Lavde. Dat gullá musea govvačoakkáldahkii ja dan registrerennummar lea DEM.F.00412.

Golbma skuovvaskáhppu maid sisa dávvirat álggos ledje ráddjojuvvon gullet   áhtočoakkáldahkii ja daid registrerennummir lea DEM.02181.

Katrine Lavde 1950-logus. Govvaarkiiva: DEM-F.000142, Deanu Musea. Govvideaddji: Amas.

Dán vuoru bargu lei govvet buot mat ledje skáhpuid siste. Mii leat váldán eret buot ruston návllážiid/binders ja čállán raporttaid ja bargolisttuid, mat vurkejuvvojit ja gávdnojit musea arkiivačoakkáldagas. Arkiiva lea ráddjojuvvon syrakeahtes skáhpuid sisa amas ii billašuva. Árkkat vurkejuvvojit duolbut amas árkkat ja girjjit eai máhccašuva.

Rehketgirjjit leat dábálaš buori ortnegis, muhto muhtumat leat veaháš billašuvvan go leat geassán láktasa. Govva: Deanu Musea, 2019.

Mii leat dahkan ođđa govva- ja áhtoregistreremiid. Iešguđet dieđut leat čohkkejuvvon ovtta sadjái vai olles muitalusa sáhttá gaskkustit. Dan barggu olis leat musea govva, arkiiva ja áhtočoakkáldagat bures dikšojuvvon ja buot dieđut/gaskavuođat leat čohkkejuvvon iešguđet diehtovuođuide. Ođđa digitála čovdosiiguin lea dál buoret vejolašvuohta gaskkustit ja ođasmahttit musea čoakkáldagaid.

Buorit ja stuora bargolanjat. Dás oaidnibehtet govvastašuvnna, pc, čálána ja scánnára. Govva: Deanu Musea, 2019.

Deanu Musea govvavuorkkás gávnnaimet maid gova Nils-Andreas dálus maid girdis lea govven. Dan lea Widerøe Flyveselskap A\S govven 1963:s. Gova registrerennummir lea DEM-F.000143,  , widerøe govvačoakkáldat lea gávdnamis digitála musea siidduin; https://digitaltmuseum.no/011015213745/fjellanger-wideroe-flyfoto-tana-kommune.

Dieđut leat ođasmahttojuvvon ja buot áigeguovdilis dieđut leat čohkkejuvvon PRIMUS diehtovuđđui, mii lea musea digitála bargoreaidu.

Fotoarkiv: DEM-F.000143 Tana Museum Fotograf: Widerøe Flyveselskap A\S

Deanu musea arkiivavuorká – sevdnjes lanjain ja čiegain báŋkokeallárii

Váldoviessu museašiljus Buolbmágis. Govva: Deanu Musea

Priváhtaarkiivvat ja musea iežas arkiiva vurkejuvvojedje Buolbmát museas gitta 2015 rádjai.  Ollu dávvirat vurkejuvvojedje smávva lanjažiin ja lovttain, gos dábálaččat lei lávttas ja rievddadeaddji temperatuvra. Sáhpániidda lei álki dohko beassat. Sihke arkiiva ja bargit dárbbašedje ođđa ja buoret bargolanjaid. Musea láigoha dál kantuvrraid Deanu Ealáhusguovddážis gos lea lahka arkiivalatnjii mii lea báŋkokealláris Deanušalddis. Doppe leat buorit vurkenvejolašvuođat Deanu Musea čoakkáldagaide ja arkiivvaide, ja buorre bargodilli. Dál go magasiidnavejolašvuođat báŋkokealláris leat nu buorit, de áigut lagamus áiggis váldit Deanu ássiiguin oktavuođa ja fállat arkiivasaji sin priváhtaarkiivvaide.

Deanu Ealáhusguovddáš ja báŋkoviessu gos musea dál láigoha guokte kantuvrra, kopilanja ja arkiivalanja. Lanjat gárvánedje guovvamánus 2019. Govva: Deanu Musea.

Dieđát go ovttage johkafatnasa maid Nils-Andreas Lavde lea duddjon?

Katalogiserenbarggu bokte leat musea bargit ja báikkálaš olbmot eanet beroštišgoahtán Nils-Andreas Lavde bargguin. Livččii min čoakkáldahkii riggodahkan jos nagodivččiimet gávdnat johkafatnasa maid son lea ráhkadan. Mis lea oktavuohta báikkálaš olbmuiguin geat veahkehit ohcat johkafatnasa. Jos dieđát johkafatnasa maid Nils-Andreas Lavde lea ráhkadan, de váldde áinnas oktavuođa Deanu Museain.

Leat leamaš ságastallamat dan birra ahte galgá go arkiiva sáddejuvvot sámi arkiivii. Min mielas lea dehálaš ahte mii ja báikkálaš olbmot galget beassat oahpásmuvvat dáinna arkiivvain.  Danne lea hui buorre ahte mii vuos katalogiseret ja oahpásmuvvat dávviriiguin ovdal go daid sáddet viidáseappot. Mii dal juo dáhpáhuvaš boahttevuođas, de lea arkiivvas buorre dilli doppe gos dál lea. Mii bargat priváhtaarkiivvaiguin čađat. Mii galgat dán jagi mielde oažžut sadjái arkiiva-/arkiivalatnjaplána.  Musea háliida gaskkustit arkiivvaid vai buohkat geat háliidit besset daidda oahpásmuvvat.

Arkiiva lea ráddjojuvvon syrakeahtes skáhpuid sisa. Gasko oaidnibehtet golbma skuovvaskáhppu maid sisa arkiiva lei ráddjojuvvon álggos. Dat leat oassin čoakkáldagas ja leat ožžon registrerennummira DEM.02181. Govva: Deanu Musea, 2019.