Finnmárkku nissonat ja sáltegieddi!

Skábmamánnu 2018: VI ER OGSÅ HER! MII LEAT NAI DÁS! MEKIN OLEMME TÄÄLLÄ! Makkár rolla lei nissoniin geat barge guolástusealáhusas? Makkár duođaštusat gávdnojit arkiivagálduin? Daid gažaldagaid háliideaba arkiivabargi Helena Maliniemi ja govvejeaddji Sonja Siltala Finnmárkku fylkkagirjerádjosis čalmmustahttit iežaska artihkkalis Finnmárkku nissonat ja sáltegieddi. Soai leaba artihkkala čállán dán jagi Davviriikkaid Arkiivabeaivvi govva- ja arkiivačájáhusa vuođul. 

Finnmárkku nissonat ja sáltegieddi!

Čállán: Helena Maliniemi ja Sonja Siltala

Sáltegieddi

Girječálli Idar Kristiansen geavahii 1979:s iežas románas namahusa “Den salte åkeren”, mii dan oktavuođas mearkkaša mearra. Románas son čállá suoma sisafárrejeddjiid birra geat bohte Davvi-Norgga riddoguovlluide. Suomas lei nealgi ja heajos birgejupmi. Davvi-Norggas geasuhii Mearrariika, riika gos gávdnui sáltegieddi mas ii lean geahččige.

Guolástusnissonat

Finnmárkku riddoguovlluid ealáhusat leat máŋggaid čuđiid jagiid leamašan árktalaš lotnolasealáhusat. Guolásteapmi ja eanadoallu lei oassin lotnolasealáhusas, maid eamit, isit ja bearaš jođihedje ovttas. Lotnolasealáhusdolliin lei dábálaččat gilvojuvvon eanabihttá, moadde gusa ja sávzza.    Guolásteapmi lei gal váldoealáhus ja deháleamos sisaboahtu birgejupmái. Birgejupmái lei maid dehálaš ahte sis alddiset lei oapmedállu gos ieža besse buđehiid gilvit, ja bierggu ja mielkki buvttadit. Iešbirgejupmi lei guovddážis, muhto bálkábargu ja buvttadeapmi vuovdima várás šattai dađistaga deháleabbo.   

Guolástanboandadálus juogaduvvojedje barggut sohkabeliid gaskka, ja  almmái- ja nissoniid bargguin lei čielga rádjá. Nissonat barge stohpobargguid ja návehis, ja albmát fas meara alde ja fatnasis. Nuppiin sániin daddjon lei almmái guolásteaddji ja ruovttus son ii šaddan fitnat nu beare dávjá. Nissoniidda gulai dállodoalu doaimmahit. Go isit bođii ruoktot, de fertii son njuovadit,  searvat ládjobargguide, viežžat fuođđariid ja bargat eatnamiin. Su ovddasvástádus lei maid  áimmahuššat visttiid ja dávviriid ja huksenbargguid. Go isit lei meara alde dahje mielde dehálaš áigodatguolástusas, de fertejedje eamidat ieža birget nu bures go sáhtte, ja mánát, nuorat ja boarrásat šadde dávjá veahkehit.

Nissoniidda gulai dállodoalu doaimmahit, dikšut omiid, áimmahuššat mánáid ja bargat viessobargguid. Juohke beaivvi, vahkuid ja jagiid son lihkai  ovddimus ja nohkai maŋimuš. Go návetbargguin lei geargan, de fertii málestit, bassat, čorget ja duddjot. Dehálaš bargu lei gođđit ja goarrut liegga biktasiid isidii ja olles bearrašii, ja eamidii lei hui stuora gudni dat ahte isidis ledje albma biktasat go vulggii áhpebivdui dálvit.

Čáhceviežžan gulai nissoniidda. Dat lei lossa ja ádjás bargu. Ollu čáhci dárbbašuvvui, sihke návehis ja viesus. Oamit dárbbašedje čázi. Čáhci dárbbašuvvui maid bassat biktasiid ja lihtiid, ja go galggai čorget ja málestit.

Nissonat fertejedje maid veahkehit liidnastámppaiguin ja seaktimiin. Son šattai muhtumin liinna seaktit eará guolásteddjiide.

Jos bázii vel áigi, de beasai vel oassálastit searvebargguide. Dan áiggi ledje báikkálaš miššovdnasearvvit, gádjunsearvvit ja dearvvašvuođasearvvit mat geasuhedje ollu Finnmárkku nissoniid.

Guolástusealáhusa nissonat ovdal industriija

Go riddoguovlluid nissoniid bargguid birra lea sáhka, de namuhuvvojit vuosttamužžan stohpo- ja návetbarggut. Uhcán muitaluvvo ahte Finnmárkku nissonat maid hui árrat ledje bálkábargit guolástusealáhusas.

Guolástusealáhus lea álo leamaš deháleamos eksportaealáhus Finnmárkkus. Guollebuvttadeamis lei stuora ekonomalaš árvu, ja mearkkašii hui ollu ovttaskas dállodollui ja nationálaekonomiijai. Eanaš oassi dain árvvuin leat nissonat buvttadan, dan sivas go eanaš nissonat barge sallitfabrihkain, hermetihkkafabrihkain ja fitnodagain gos buvttadedje goikeguliid ja guollefileaid.

Guolástusealáhusas ledje dan áiggi hui heajos bálkkát, ja guhká lei ollu bargosajiin nu ahte  nissonat ožžo beali uhcit diibmobálkká go albmát. Goabbatlágan bálkkát seamma barggu ovddas čuzii nissoniidda hui garrasit dan áiggi heajos bálkkáid geažil.

Guovlluin gos guolásteaddjit ieža buvttadedje guliid ledje nissonat veahkkin nu go eará ge bearašbargguin. Sáhtii leat okta bearaš dahje okta dahje eanet fatnasat ja sin bearrašat geat ovttas barge.

Nissonat guolleindustriijas

Nuppi máilmmisoađi maŋŋil industrialiserejuvvui guolástusealáhus, ja fileaindustriija Finnmárkkus ovdánii sakka ja dárbbašii bargofámu. Guollefabrihkat Várggáin, Báhcavuonas, Hámmarfeasttas, Davvinjárggas, Gáŋgaviikkas ja ollu eará guolástusgielddain dárbbašedje olgoriikalaš áigodatbargiid.  1960-80 logus ledje erenoamáš ollu suoma nissonat geat barge fileaindustriijas, ja sii sihkkaraste fileabuvttadeami geasseáiggi go eará olbmot ledje luomus. 1997:s barge 230 olbmo geat bohte 38 riikkas muhtun guollefitnodagas Báhcavuonas.

Eanaš nissonat barge guolleindustriijas, ja doaimmat ledje juhkkojuvvon sohkabeali mielde.  Nissonat ja albmát barge dábálaččat sierra bargolanjain. Albmát barge káija alde ja galmmihanlanjain, ja nissoniid bargobáiki lei filealatnja, ja muhtumin sii šadde bargat seamma bargolanjas goabbatlágan doaimmaiguin.  Albmáid ovddasvástádussii gulai čuohppat guollefileaid, ja nissonat galge fas guollefileaid smávvet, vihkket ja páhkket.  Albmát de doaimmahedje fileapáhkaid galmmihanlatnjii.

Bálká máksojuvvui sohkabeali bargojuogu ektui, nu ahte sii geat čuhppe guollefileaid ožžo buoret bálkká go sii geat smávvejedje, vihkkejedje ja páhkkejedje. Guolleindustriijas tinejedje albmát 1970-80-logus  12% eanet go nissonat. Sivvan dasa lei go nissoniid barggut árvvoštallojuvvojedje eará láhkai go albmáid, ja bálkávuogádat maid doaimmaid albmáid beali.

Sohkabeliid bargojuohku rievddai maŋŋil go Tamila albmát bargagohte guolleindustriijas 1990-logu loahpas. Tamila ja olgoriikalaš albmát álgigohte dalle guollefileaid smávvet, bargu mii ovdal gulai nissoniidda, ja das rájes eai lean guolleindustriijas šat nu čielga ráját nissoniid ja albmáid bargguid gaskka.

 

Gáldut

Elstad, Åsa (2004): Kystkvinnen i Norge. Kom forlag as.

Fiskeribladet 1998: 19.3.

Gerrard, Siri ja Randi Rønning Balsvik (red.) (1999): Globale kyster. Liv i endring – kjønn i spenning. Kvinnforsks skriftserie 1/1999.

Grønbech, Dagrunn (2010): Kystkvinnen. Fiskerbonde og omsorgsbærer. Prinfo Rønnes, Mussiris.

Saxi, Hans Petter (1986): De tre finske innvandringsbølgene til Finnmark. Čállojuvvon: Tilpasninger blant finske nyinnvandrere i Øst-Finnmark,  Reidar Grønhaug bokte, e.t al. NIBR-raporta 1986:7, s. 47-96.

Schrumpf, Ellen (1981): Først opp og sist i seng. Kvinnen langs kysten i mellomkrigstida.  «Utmed havet – kystkvinners liv og virke 1920-1940». Tiden Norsk Forlag, s. 21-70.