“Sámi álbmotbeaivvi oktavuođas, leat mii geahčadan sámegiela geavaheami gielddalaš hálddašeamis. Dalá Čuđegietti arkiivavuorkkás leat gávdnon sámegillii čállon dokumeanttat. Dokumeanttat leat nu dehálaččat ahte leat oassin Norgga dokumeantaárbbis”, čállá Gunnhild S. Engstad, IKA Finnmárkku (Gielddaid gaskasaš arkiiva) beaivválaš jođiheaddji.
Artihkkala lea čállán Gunnhild S. Engstad. IKA Finnmárkku beaivválaš jođiheaddji.
Kaisa Johanna Maliniemi lea 2006:s dutkan mii almmolaš arkiivvain gávdno unnitloguid birra, ja dutkanbarggus oktavuođas son geahčadii ea.ea. Čuđegietti gielddalaš arkiivva, mii lea áigodagas 1845-1911. Čuđegietti gildii gulle 1800-logus dat guovllut mat odne gohčoduvvojit Guovdageaidnu, Kárášjohka, Porsáŋgu, ja vel muhtun guovllut Muosát gielddas ja Davvenjárggas. Arkiivvas son gávnnai dokumeanttaid sihke kvena- ja sámegillii. Su systemáhtalaš dutkanbarggus son gávnnai nu ollu go 120 sámegielat dokumeantta. Loga eanet arkiivvaid ja su dutkanbohtosiid birra.
Čuđegietti 1845-1914 gielddalaš arkiiva lea vurkejuvvon Stáhtaarkiivvas Romssas ja dat lea doppe oaidninláhkai. Dat addojuvvui ovdal go IKA Finnmárku IKS ásahuvvui. Mii leat ožžon skuvlaarkiivva, mii lea seamma áigodagas ja mii gullá Čuđegietti gielddalaš arkiivii. Arkiivadieđut maid Kaisa Johanna Maliniemi gávnnai ledje nu dehálaččat ahte olles arkiiva lea dál oassi Norgga dokumeantaárbbis.
Gielddaid gaskasaš arkiiva Finnmárkkus (IKA) lea áŋgirit ohcan dieđuid Čuđegietti birra ja lea gávdnan Gefiidfuolahusstivrra arkiivva, mii lea 1800-logu loahpageahčen, ja arkiivvas leat ollu dokumeanttat čállojuvvon sámegillii. Dan áiggi olbmot čálle dakkár báhpiriid ala mat ledje olámuttus. Dás beasat lohkat moadde reivve mat leat čállojuvvon jagiin 1895-1897:
Magga Johannesdatter reivve, Goradak
Jon Johanesen Guttorm reivve, Keaisa
H.H. Kolvik reivve
Kl. Klemetsen reivve, Rávttošnjárga
Johan Olsen reivve