Šaddá magihkalaš dovdu go ollu áŋgiris olbmot geain leat seamma beroštumit čoahkkanit. Oktavuođat čadnojit, jurdagat lonohallojuvvojit, gelddolaš prošeavttat riegádit ja álggahuvvojit. Prošeakta “Mii leat maid dáppe! Vajálduvvon joavkkuid čalmmustahttin” lea diekkár deaivvademiid boađus.
Helena Maliniemi, Finnmárkku fylkkagirjerájus, Grete Gunn Bergstrøm , Sámi arkiiva, Gunnhild Engstad, IKA Finnmárku IKS ja Svein-Olaf Nilssen/Solbjørg Ellingsen Fossheim Romssa Stáhtaarkiiva
Buorre joavkobargu, ságaidlonohallan, mediat ja vuosttamužžan Kulturráđi ruhtadoarjja dahke vejolažžan čohkket ollu vuođđodieđuid Finnmárkku vihtta dehálaš joavkku birra. Dál álggahuvvo arkiivvaid gaskkustandoaibma. Mii lea dát prošeakta rievtti mielde?
Vuorkkáin váilot ođđasisafárrejeddjiid iežaset arkiivvat. Mii dárbbašat auteanttalaš- ja vuođđodieđuid mat duođaštit mo Finnmárku lea ovdánan máŋggakultuvrralaš fylkan. Govva gullá Inger Bergmo báhtareddjiid arkiivii, Finnmárkku fylkkagirjerádjosis.
Finnmárkku fylkkagirjerájus, Sámi arkiiva, Finnmárkku gielddaidgaskasaš arkiiva, vihtta Finnmárku-musea oktan ossodagaiguin ja Romssa Stáhtaarkiiva áimmahuššet kilomehteriid mielde ilduid gosa finnmárkulaččaid arkiivvat leat vurkejuvvon. Namuhuvvon ásahusat leat ásahan arkiivafágalaš neahttafierpmádaga Finnmárku-arkiivat, maid Finnmárkku fylkkagirjerájus koordinere.
Finnmárkku arkiivvaid čoakkáldatanalysat čájehit ahte gávdnojit olmmošjoavkkut mat leat vajálduvvon ja čihkkojuvvon, joavkkut mat duohtavuođas leat hui mávssolaččat Finnmárkku servodateallimii ja historjái. Joavkkut nugo:
- Nuortalaččat/skoaltasámit
- Mearrasámi ja kvena guolásteaddjit
- Johttisápmelaččat
- Olgoriikalaš unnitlohkojoavkkut
- Nissonolbmot gullevaččat namuhuvvon joavkkuide
Skoaltasámit lea eanemus vajálduvvon joavku – ja priváhtaarkiivvain eai baljo gávdno dieđut sin birra.
Nuortasámi nisu. Govva Ellisif Wessels govvaarkiivvas, Grenselandmusea
Buohkain lea vuoigatvuohta vássánáigái
Arkiivabargiid guovddáš servodatdoaibma lea gáhttet ja sihkkarastit dehálaš osiid min oktasaš vássánáiggi- ja servodathistorjjás. Váddáseamos bargun šaddá válljet arkiivvaid maid lea dárbbašlaš vurket boahttevuhtii ávkin. Min válljejumit váikkuhit dasa mo olbmot boahttevuođas áddejit vássánáiggi: geat leat vajálduvvon, jávohuvvon ja čiegaduvvon. Dat guoská vuosttamužžan priváhta arkiivvaide, dasgo dán suorggi dieđuidgáhtten ii leat láhkamearriduvvon, nu go almmolaš arkiivvaid dáfus.
Álttá ruošša searvi ásahuvvui 2010. Searvi lea midjiide addán jahkedieđáhusa, čállosiid ja hui ollu govaid iežaset doaluin. Searvvis lea sierra Facebook-joavku man bokte almmuhit doaluid, govaid ja eará áigeguovdilis áššiid. Govva gullá searvvi arkiivii.
Min mihttomearri lei čohkket iešguđet joavkkuid arkiivvaid, servviid- ja fitnodatarkiivvaid rájes priváhta čállosiid rádjai. Dieđut galge duođaštit joavkkuid eallindili ja doaimmaid nugo ieža oidne dan.
IIda Kjeilen Thuv govvemin billašuvvan arkiivamateriála mii guoská ovddeš Finotro-fitnodahkii Báhcavuonas. Arkiivamateriála maid lea leamaš dehálaš seailluhit vurkejuvvo Finnmárkku fylkagirjerádjosis. Govven: Sonja Siltala.
Čohkkenbargu
Kulturráđi ruhtavehkiin virgádeimmet guokte prošeaktabargi golmma mánnui: Ida Kjeilen Thuv, gii bargá Finnmárkku fylkkagirjerádjosis, ja Anne Karen Hætta Bals, Sámi arkiivvas, Guovdageaidnu. Sudnos lei buorre ovttasbargu! Soai leaba čohkken 60 arkiivva ja máŋga duhát gova. Ja vuosttamužžan, ođđa dieđut leat vuordagasas. Buot dokumeanttat duođaštit uhcit eanet válljejuvvon joavkkuid eallindili. Soai jearahalaiga ja govvideigga maid ollu olbmuid geat leat massán iežaset arkiivva.
Anne Karen Hætta šiehtadallamin Kárášjoga johttisámiidsearvvi čálliin, Johannes Mathis Anti, go arkiivva geigejuvvui Sámi arkiivii. Govven: Grete Gunn Bergstrøm / Sámi arkiiva.
Nuortasámiid arkiivvat
Arkiivvaid maid gávnnaimet nuortasámiid ássamis ja eallindiliin ledje 1) arkiivvat priváhta olbmuid maŋis geain lea nuortalaš duogáš ja barge iežaset ealáhusaiguin dahje ealáskahttinprošeavttaiguin, 2) sámi searvvit mat barge nuortalaš áššiiguin Mátta-Várjjagis, 3) searvvit ja prošeavttat mat leat bargan sámi kulturdoaimmaiguin ja ealáskahttimiin, maiddái nuortalaš kulturdoaimmaiguin.
Mearrasámi guolásteddjiid arkiivvat
Mii gávnnaimet guokte arkiivva lotnolasealáhusa guolástusa/árktalaš eanadoalu birra mearrasámi gielddain Unjárggas ja Deanus. Guktot arkiivvat čájehit mo bearrašat leat ovdánahttán ja ođasmahttán doaluideaset ja mo sii leat váikkuhan gielddaset ealáhusovdánahttimii. Prošeaktaáigodagas fuomášeimmet ahte miehtá Finnmárkku gávdnojit ollu arkiivvat mearrasámi guolásteddjiid birra, erenoamážit Porsáŋggus ja Fálesnuoris
Kristiansen bearraša šibitdállu Pieragohpis, Unjárggas. Govven: Ida Kjeilen Thuv/Finnmárkku fylkkagirjerájus.
Boazodoalloarkiivvat
Boazodoalus leat ožžon arkiivvaid sihke serviin ja joavkkuin, fitnodagain, orohagain, johtinguovlluin, ovtta mánáidgárddis ja priváhta olbmuin. Earret eará lea NBR boarráseamos báikkálaš searvi, Kárášjoga Johttisámiid Searvi geigen arkiivvaset Sámi arkiivii. Searvi lea nagodan vurket boarráseamos beavdegirjjiid gitta 1949 rájes, searvvi vuođđudeami rájes. Diehttelas dat ii leat vaikko makkár searvi, dan sáhttá dadjat go Kárášjohka lea doloža rájes leamaš ollu siiddaide dehálaš dálveguohtunguovlu ja hui ollu gielddaássit leat boazoeaiggádat. Mii leat maid ožžon osiid Buolbmát Johttiid Sámiid Searvvi arkiivvas. Prošeavtta dehálaš boađus lea ahte eará boazodoalloorohagat maid leat addigoahtán iežaset arkiivvaid Sámi arkiivii dan sadjái go daid sirddašit kantuvrras kantuvrii.
Prošeavtta dehálaš boađus lea ahte boazodoallu maid lea addigoahtán arkiivvaid Sámi arkiivii. Govva: Henrik Ørsteds govvaarkiiva Finnmárkku fylkkagirjerádjosis.
Olgoriikalaš unnitloguid arkiivvat
Finnmárkkus gávdnojit ollu searvvit maid olgoriikalaš unnitlogut leat vuođđudan, ja erenoamážit Álttás. Ođđa servviin váilo arkiivvat, ja muhtun searvvit eai leat vurken arkiivamateriálaid. Mii vásiheimmet ollu hástalusaid olgoriikalaš unnitloguid arkiivačohkkenbarggus. Orru nu ahte ollu searvvit eai organiserejuvvo nu go dábálaččat. Sii ásahit Facebook-joavkkuid ja eará sosiála gulahallanvugiid ja vurkejit arkiivvaid balvaarkiivii. Hástalussan šaddá gávdnat suodjalanvugiid dánlágan arkiivvaide.
Álttá ruoššasearvvi arkiiva
Guovddáš fitnodagaid ja ealáhusdolliid arkiivvat
Olgoriikalaš unnitloguid personarkiivvaid dáfus vuoruheimmet guolleindustriijabargiid ja priváhta ealáhusdolliid arkiivvaid. Mii lihkostuvaimet bures orientála borranbáikki Indigo arkiivvain Čáhcesullos. Mii oaččuimet govvaálbuma, bálkálisttuid ja beavdegirjjiid. Mii jearahalaimet maid Paramjeet Singh Bedi ja Tirid Strand ja mánáid Jasmin ja Aron Bedi, geat muitaledje restaurántta jođiheami birra Čáhcesullos.
Bedi bearaš eaiggáduššá Indigo, orientála restaurántta Čáhcesullos. Fitnodaga arkiiva lea addojuvvon Finnmárkku fylkkagirjerádjosii. Govven: Evy Andersen.
Guovddáš guollefitnodagaid arkiivamateriálaid čohkkenbarggus lei maid ulbmil vurket dieđuid bargiid birra. Olgoriikalaš bargit, nugo suopmelaččat, nuorta eurohpálaččat ja tamilat leat nuppi máilmmi soađi maŋŋá ollu váikkuhan dasa ahte guolleindustriijas leamaš bargit áiggiidčađa. Sihke Finnmárkku fylkkagirjerájus ja Romssa Stáhtaarkiiva nagodedje sihkkarastit alcceseaset guovddáš fitnodagaid arkiivvaid, omd. Br. Aarsæther Gilevuonas, Finotro, Nils H. Nilsen ja Båtsfjordbruket Báhcavuonas, ja Vestre Jakobselv fiskarsamvirkelag, mii lea leamaš guovddáš bargosadji gilis gos kvena/norggasuopmelaš kultuvra lea nanus.
Govva čájeha osiid dievaslaš bálkálisttus mii gullá Gilevuona fitnodaga Br. Aarsther, arkiivii. Arkiiva, mii lei heajut vurkejuvvon dolvojuvvui Romssa Stáhtaarkiivii. Govven: Helena Maliniemi/Finnmárkku fylkkagirjerájus.
Báhcavuonas, mii lea Norgga guolásteddjiid oaivegávpot ja sisafárrejeddjiid gávpot nr. 2 Oslo maŋŋá go meroštallat ássiidlogu ektui, jearahalaimet guolleindustriija olgoriikalaš bargiid. Sii bohtet Sri Lankas, Suomas ja Polskkas ja leat iešguđet agis.
Guollefitnodagaid arkiivamateriálaid gáhtten dahká vejolažžan vurket dieđuid guolleindustriija bargiid birra. Govven: Sonja Siltala/Finnmárkku fylkkagirjerádju.
Prošeakta jotkojuvvo!
Mii oahpásmuvaimet ollu olbmuiguin ja servviiguin dađi mielde go prošeakta ovdánii, mii nannii dihtomielalašvuođa arkiivvaid gáhttenbargui. Ollu materiálat leat ain eaiggádiid duohken, danne go daid ii sáhte addit ovdal go stivrrat ja eará eaiggádat leat meannudan addingažaldaga. Daid áigut mii čuovvulit. Prošeakta lea loahpahan čohkkenbarggu, muhto bargu gal ii eisege leat nohkan. Jos oktage lohkki diehtá arkiivvaid maid berrešii gáhttet, de váldde áinnas oktavuođa minguin!
Govva lea Norgga-Suoma Searvvi jahkečoahkkimis Leavnnjas 1988 ja gullá searvvi arkiivii. Finnmárkku fylkkagirjerájus oaččui govaid lassin čoahkkinbeavdegirjjiid ja jahkedieđáhusaid, ruhtakássa- ja kontogirjjiid, miellahttolisttuid ja reivelonuhusaid.
Vajálduvvon joavkkut čalmmustahttojuvvojit
Finnmárku-arkiivvat almmuhit juohke mánus artihkkala muhtun dehálaš arkiivva birra, dávjá áigeguovdilis regionála ja nationála dáhpáhusain. Čuovo min dáppe: www.finnmarksarkivene.no.
Somalisk Nord Forening lea lágidan ollu kultur- ja valáštallandoaluid, earret eará spábbačiekčangilvvuid ovttas Álttá, Čáhcesullo ja Hámmarfeastta spábbačiekčanservviiguin. Govva: Mohamed Abdi Mohamed
Girjjálašvuohta:
Cook, Terry (2011): Controlling the Past. Documenting Society and Institutions. Esseys In Honor of Helen Willa Samuels. Society of American Archivists.
Maliniemi, Kaisa Johanna: Hva arkivene skjulte : En undersøkelse av kvensk og samisk i offentlige arkiver i Kistrand (Porsanger) og Nordreisa 1865-1948. ABM-media, 2010
https://www.oslo.kommune.no/OBA/publikasjoner/spor_etter_oss.pdf