Álttá Veaikeruvke, mii álggahuvvui Gávvutnii jagi 1826 jođihuvvui brihttalaš ruhtavehkiin, ja dan eaiggádušše brihttalaččat. Leai eŋgelasolmmái Crowe ja skohtalaš Woodfall geat álggaheigga dán doaimma, ja soai leigga juo moadde jagi ovdal ásahan gávppi Hámmarfestii.
Veaikeruvke doaimmai álggos 1878 rádjai. Ruoŧŧelaš Nils Persson (gohčoduvvui maiddái “ruvkegonagas”) álggahii fas doaimma jagi 1895. 1903 son vuvddii veaikeruvkke Sulitjelma Aktiebolag:ii, mii jođihii ruvkedoaimma gitta dassá go heaittihuvvui 1909.
Sullii 1840 barge das badjel 650 olbmo ja leai stuorámus industriijabargosadji Davvikalohtas. Fitnodat leai okta dain stuorimus ruvkkiin Norggas, ja Gávvuotna leai guhká stuorimus báiki Finnmárkkus. Nuppi doaibmaáigodagas (1895-1909) barge sullii 300 olbmo doppe. Vuosttas doaibmaáigodagas (1826-1878) ruvkkes barge erenoamážit kvenat. Muhto maiddái eará olbmot miehtá Davvikalohta ja eará ruvkkiin Norggas háliidedje bargat veaikeruvkkes.
Álttá Veaikeruvkke arkiiva vurkejuvvo stáhtaarkiivvas Romssas, ja doppe leat dieđut sihke Gávvuonas ja Suličealmmas. Kárttat ja govat leat maid vurkejuvvon.
Govvačoakkáldagaid birra
Govat mat dás oidnojit gávdnojit arkiivačoakkáldagas 34. Arkiivvas gávdnojit oktiibuot 36 gova. Dat leat digitála hámis stáhtaarkiivvas. Berošteaddjit sáhttet singuin váldit oktavuođa.
Arkiivakatalogas leat govat čilgejuvvon čálalaš dieđuid jna. vuođul. Giehtačállosat leat čállojuvvon iešguđet láhkai ja iešguđet áiggis, dávjá olu maŋŋelis go govat leat ráhkaduvvon. Mii leat gávdnan čielga meattáhusaid govvačállosiin, dadjá árkivára Svein-Olaf Nilssen Stáhtaarkiivvas Romssas. Govaid áigemeroštallamiid vuođul diehtit ahte govvejeaddji J.H. Wennberg ásaiduvai gávpogii sullii 1890, ja su bárdni válddii gávppi badjelasas sullii 1914.
Álttá veaikeruvkke priváhtaarkiivvas gávdnat mii máŋga álbmotlohkama. Stáhtaarkiiva lea ráhkadan sierra neahttačájáhusa dan birra. Dan gávnnat dáppe.