“Hvis Johan skal fortsette på skolen må han få anskaffet seg briller. P.Løvberg”.
(Jos Johán galggaš beassat joatkit skuvlla, de ferte son skáhput čalbmeglásaid. P.Løvberg)
Johan Beronka (1885-1965) leai báhppa, proavás, gielladutki ja báikkálaš historihkkár. Arkiivvas mii lea báhcán su maŋis gávdnat mii earret eará dievaslaš árvosátnegihppaga mii gullá 9 jahkásaš Beronkai. Árvosánit ledje oalle buorit – boahttevaš giellaalmmái ja dutki – muhto dat sáhttet šaddat ain buoret oahpaheaddji Pauline Løvberg oaivila mielde, gii čállá čielga dieđu gihppaga ravdii ja sádde dan váhnemiidda: “Hvis Johan skal fortsette på skolen må han få seg briller. P.Løvberg.”
Vuosttas kvena dárogielat ámmáteksámeniin
Maŋábealde gurot rávddas: Johan Beronka, Inga Esbensen, “Nusse (13)., “sester Marie”, Wold Chauffen. Ovddabealde gurot rávddas: Vivi (12), Eva (11), amas nieida. Govva gullá Finnmárkku fylkkagirjerádjosa govvaarkiivii.
Johan Beronka šattai bajás Olggut Kvenagávpogis Čáhcesullos ja leai guolásteaddji ja smávvadálolačča Johan Beronka ja Marie Erika Tapio bárdni. Beronka lea jáhkkimis vuosttas kvena gii čađaha dárogielat ámmáteksámena. Son náitalii Inga Esbenseniin, gii leai gávpealbmá Hans Fredrik Esbensen nieida.
Giellačeahppi, dieđalašalmmái ja bajásčuvgejeaddji
Beronka logai teologiija Kristiánias ja šattai cand.theol. jagi 1914. Dasa lassin logai son semihtalaš gielaid ja inuihttasuopmaniid ja čađahii eksámena sámegielas ja suomagielas. Loahpas máhtii son lagabui logi iešguđetlágan gielaid, lassin suomagiela, dárogiela ja sámegiela.
Deháleamos dieđalaš oahpu válddii son áiddo fal gielladutkamis. Su “Syntaktiske iagttagelser fra de finske dialekter i Vadsø og Porsanger” ja “Iagttagelser fra orddennelses- og formlæren i de fisnke dialekter i Vadsø og Porsanger” ledje ge láidesteaddjin kvena gielladutkamušaide. Son almmuhii guokte mearkkašahtti dutkanbarggu sámegiela birra, “Lappische Kasusstudien I og II”. Beronka maid čohkkii sámi ja suoma báikenamaid Várjjat-guovllus, Báhčaveaileagis ja Porsáŋggus.
Beronka beroštii sakka álbmotčuvgehusas. Eanet go logi jagi leai son ovdaolmmoš Finnmárkku girjerádjosa stivrras. Son almmuhii moanat čállosiid báikkálaš historjjá birra, ee. “Vadsø bys historie”.
Arkiivvas gávdno dievaslaš árvosátnegihpa mii gullá 9 jahkásaš Beronkai. “Jos Johán galggaš beassat joatkit skuvlla, de ferte son skáhput čalbmeglásaid.” P.Løvberg
Proavás vuosttalda dáruiduhttinpolitihka
Beronka leai álggos suohkanbáhppa Porsáŋggus, ja dan maŋŋil Čáhcesullos ja 1924 rájes proavás Várjjagis. Dan áigodagas son moittii norgga eiseválddiid dáruiduhttinpolitihka sámiid ja kvenaid ektui. Dat váikkuhii ahte šattai eahpádus su našunála oskkáldasvuhtii, maid son anii hui eahperehálažžan. 1931 fárrii son Hurum báikái go son nammaduvvui suohkanbáhppan, ja dat virgi leai sus gitta 1945 rádjai.
Proavás Beronka testamenterejuvvon skeaŋka sisttisdoallá olu fágagirjjálašvuođa, gihppagiid ja čállosiid sihke sáme- ja kvenagillii, ja persovnnalaš reivviid ja eará dokumeanttaid. Čoakkáldat lea dál ordnejuvvon, katalogiserejuvvon ja buohkat besset daid ávkkástallat.
· Dáppe gávnnat dieđuid arkiivva birra
Niemi, Einar. (2009, 13. februar). Johan Beronka. I Norsk biografisk leksikon. Hentet 10. april 2014 fra https://nbl.snl.no/Johan_Beronka.