Esbensen-beaivegirjjit. Norgga ja internationála gávpedállu kulturmuitun

Čakčamánu 2018: MII LEAT NAI DÁS! MEKIN OLEMME TÄÄLLÄ! VI ER OGSÅ HER! Čáhcesullo musea-Ruija kvenamusea konserváhtor Tove Kristiansen lea čállán artihkkala Esbensen-gardima ja Esbensen-beaivegirjjiid birra.

Esbensen-gárdin Čáhcesullos. Norgga ja internationála gávpedállu

Čáhcesullo musea-Ruija kvenamusea konserváhtor Tove Kristiansen.

Rasmus Galberg Esbensen huksii gárdima gaskal 1848-1850. Bearaš bođii Dánmárkkus ja Rasmus máttaráddjá, Andreas Esbensen ásaiduvai Čáhcesullui ja jođihišgođii gávpedoaimmaid dáppe 1700-logu loahpageahčen. Gávpedoaibma jođihuvvui Čáhcesullo gávpotguovddážis. Nuorat buolvvat válde badjelasaset gávppi, dassái go Andreasa máttarádjot Hans Fredrik,  Rasmus Galberg viellja, válddii badjelasas gávpedoaimmaid. Muhto Rasmus Galberg oinnii ahte gávpotoasis Ytrebyen:s, mii maid gohčoduvvui Olggut Kvenagávpogin, ledje vejolašvuođat go dan áiggi fárrejedje ollu kvenat Čáhcesullui.

Gárdin huksejuvvui 1848:s ja lei hui čáppa huksehus. Váldoviesu lassin lei káija huksejuvvon geainnu mearabeallái, ja golbma dávvirvuorkká ja gávpi. Gárdima oarjjabealde lei vel boazogárdi ja davábealde stuora gilvvagárdi gosa lei huksejuvvon vel servvoštallanvisti. Gilvvagárdi lei gitta Oscarsgata rádjai gos lei stuora verrát. Servvoštallanvisti lei čábbát hervejuvvon. Váldohuksehusas ledje guokte gearddi ja lokta. Uskkádagas 1. gearddis lei alla tráhppá ja dáhkunruovdegelendar geainnus gitta vissui. Alla tráhppat gáhta rájes gitta váldouksii ledje Čáhcesullo gávpotviesuid mihtilmas dovdomearkkat ovdal soađi.

Norgga ja ii dušše Norgga
Gárdin sulastahttá eará gávpehuksehusaid riddoguovlluin. Geainnobeale lea gárdin viidát huksejuvvon ja das lea áidi birra mii čatná váldoviesu ja olgovisti oktii. Gárdin lea skoađastuvvon vealu vestlandpanelaiguin ja hápmi ii leat nu ollu earálágan go eará gávpehuksehusain Norgga riddoguovlluin.

Muhto gárdin sierrana veaháš dábálaš Norgga gávpedáluid huksenmálliin. Dat lea huksejuvvon seamma láhkai go Várjjat-viessu.  Lotnolasviessu  mas orrunvisti ja návet lea seamma dáhki vuolde muitala Várjjat huksenmálle birra. Álgo návet lei gievkkana guoras.  Návetruitu lea ain boares návehis, mii dál geavahuvvo museavuorkán. Várjjat-viessu lei huksejuvvon báikkálaš huksenvieruid mielde, mas lei stuora goahti gos olbmot ja šibihat ledje seamma dáhki vuolde, muhto dán lágan lotnolasviessu muitala maiddái karela ja Vilgesmeara guovlluid huksenvieruid birra. Navdojuvvo ahte Esbensen-gárdin lea huksejuvvon ruošša dimbariiguin, “ruoššadimbbar” ja dát ovdalsoađi huksenmálle bođii Pomoragávppašeami mielde Čáhcesullui. Dan guovllus lei dimbbar deháleamos gálvu mii fievrriduvvui Čáhcesullui. Muhtun viessodávvirat Esbensen-gárdimis muitalit maid pomoragávppašeami ja Ruošša oktavuođaid birra. Ovdamearkkat leat boares ruošša teadjakohpat, krystállaglásat, ruošša basadanlihtti ja samovára maid bearaš lea eaiggádan.

Hans Fredrik Esbensen (1855-1933) válddii badjelasas viesu ja gávppi áhččis Rasmus Galberg maŋis. Son lei de 2. sohkabuolva gii jođihii gávpedálu. 1870-jagiid viiddidii son huksehusa guvttiin oađđenlanjain nuorttabeale, ja huksii olgovistti gos lei stállja ja návet, vovdnavisti, bargiidviesu, ja huksii vel áiddi viesu ja buot visttiid birra. Ođđa váldohuksehus lei oktiibuot 400 m2, ja doppe lei kantuvra, gávpi ja viessu seamma dáhke vuolde. Son ii šat vuoruhan nu ollu guollegávppašeami muhto baicce borramušgávppašeami.

Beaivegirjjit
Hans Fredrik Esbensen čálii beaivegirjjiid lagabui 50 jagi. Museas leat máŋga su beaivegirjjiin, erenoamážit áigodagas 1880-1929. Son čálii eallima birra Sletten gárdimis, gávppašeami ja stuora ja smávva dáhpáhusaid birra Čáhcesullos. Beaivegirjjit muitalit dálkki, guolásteami ja jahkedáhpáhusaid birra. Čállosat ledje priváhta, ja eai ge lean jurddašuvvon almmustahttojuvvot, muhto dat addet dehálaš duođaštusaid dan áiggi eallimis ja doaimmain Čáhcesullos. Son sáhtii ovdamearkka dihte čállit bearrašii guoski duođalaš dáhpáhusas mii deaividii su gándii go ledje fitnamin iežaset barttas jagi 1906;

Suoidnemánu 29.b.; Sotnabeaivi. Čáppa dálki,

Aaga gahčai Johkafatnasis eret, dies vuollelis Bartta, muhto nagodii Gieđaiguin doallat fanasravddas ja huikkii “Eadni”; moai viegaime olggos geahččat, ja mus ii lean eará vejolašvuohta go nuoladit ja vuodjalit fatnasii gádjut su.  Gávpealmmájin beroštii son dieđusge guolásteamis, ja čakčamánu 13.b. beaivegirječállosat  muitalit ahte ollugat váivašuvve go gávpogis lei nu heajos dilli;

Čakčamánu 13.beaivi: 5 gráda, nuortadavvebiegga

Nu ligger der kun 6 Pomorer paa Havnen. Intet Seifiske, og intet Linefiske grundet Agnmangel, uagtet meget fisk tilstede.
Eahkedis Akermand geahčen guldaleamen “Fremad”. Dál lea doppe dušše 6 Pomora hámmanis. Ii sáidebivdu, iige liidnebivdu go seakti ii gávdno, almmatge ledje ollu guolit. (Nu ligger der kun 6 Pomorer paa Havnen. Intet Seifiske, og intet Linefiske grundet Agnmangel, uagtet meget fisk tilstede).

Fiertu miehtá beaivve. Eahkedis logaldalai Roavvá Fredrikke Nilsen mánáid bajásgeassima birra. 

Nu go ovdamearkkat čájehit, de álget buot beaivegirječállosat oanehis dálkedieđuin. Dálkedieđut  mearkkašedje ollu Norgga áibmoskiipahistorjái. Beaivegirjjiid geažil ožžo dárkilis dálkestatistihkaid Vadsøya báikkis (suolu Čáhcesullo olggobealde), mii lei hui buorre go galge árvvoštallat seaivunvejolašvuođaid áibmoskiippaide. 1926 ja 1928 seivo áibmoskiippat “Norge” ja “Italia” Vadsøyai go Amundsen ja Nobile ledje jođus  Davvipolii.

2009 ráhkadii musea beaivegirječájáhusa Hans Fredrik Esbensen beaivegirjjiid vuođul. Čájáhusa fáddá lei beaivegirjjit ja mo beaivegirjjit kulturmuitun govvidit historjjá ovttaskas olbmuid persovnnalaš čállosiid bokte. Museas lea dehálaš priváhtaarkiiva, mii addá vuđolaš duođaštusaid Esbensen-gárdima ja eallima birra doppe.

Ovttasbarggus DigForsk ásahusain Čáhcesullos jagiid 2011-2012, musea digitaliserii ja transkriberii 9 Hans Fredrik Esbensen beaivegirjjiin, čállojuvvon áigodagas 1880-1929. Transkriberenprošeakta ovttas Digforsk ásahusain addá midjiide erenoamáš vejolašvuođa oahpásmuvvat beaivegirjjiiguin, lohkat daid ja guorahallat daid dárkilit ja eat ge dárbbaš ballat bilideamis rašes ja buollimis vaháguvvan beaivegirjjiid.

Ollu beaivegirjjit dušše buollima geažil jagi 1917 go gávpi bulii gutnan. Dat ii huksejuvvon šat ođđasit. Dan sadjái álggahedje gávppi gávpotguovddážii go sii válde badjelasaset Ackermann gávppi ja jođihedje dan 1944 rádjai. Bombema maŋŋá 1944, jođihedje sii gávppi viesus mii lei Slettenis, dassá go ođđa gávpehuksehus lei gárvvis gávpotguovddážis. Dan válddii Samvirkelága badjelasas maŋŋil. Gilvvagárdi ja hervvoštallanvisti ja gárdi oarjjabealde, massojuvvui 1930-logus dahje dalá maŋŋil soađi go muhtun ránnjá osttii viessosaji dakko. 2.máilmmisoađi áiggi bulle káija ja dávvirvuorkkát, ja dalle han bulle eanaš káijat gávpogis. Ođđasishuksenáiggi láigohuvvui oassi huksehusas boarrásiidruoktun ja idjadanbáikin. Okta beaivelatnja ja loktalatnja geavahuvvui ovtta áiggi borramuš- ja bivttasgávpin.

Esbensen-gárdin Slettenis vuvdojuvvui maŋŋil gildii ja dál dat lea suodjaluvvon museahuksehus. Dál lea vejolaš fitnat Esbensen-gárdimis geaseáiggi, dahje šiehtadit áiggi.